Meie tänavajupikesel oli kanalisatsioon umbes. Hooldusfirma sõitis kohale, avas kaevu, tegi puhtaks. Kaevus leidus kõike ja see tähendab kõike. Sokke, sidrunikoori, beebimähkmeid ei mäletagi kohe mida kõike mainiti, ise ei käinud vaatamas. Siis kohalikud seisid seal ja arutasid, et see kõik peab olema nende J üüriliste tegu (st meie). Meie siin ju teame kuidas kanalisatsiooniga peab käituma aga nemad on Euroopast, neil on kindlasti teised kombed...
Nuta või naera, minul tuli nutt peale igastahes. Pärast kõiki neid aastaid üritamist elada nii, et kohalikud arvaks, et saab ka paremini. Ei tea mis lihtsameelsus mind vaevas.
Teine lugu kohalikust kultuurist. Üks meie kolleeg L on väga sale, isegi liiga sale. Arst on käskinud tal karmilt, et tuleb kaalus juurde võtta, tervis on juba käest ära. Meenutab natuke isegi koonduslaagri elanikke. Vaene tüdruk pingutab kõigest hingest, et mõni kilo juurde võtta ja siis hakkavad kohalikud märkusi tegema, ikka stiilis et: oi, sa oled juurde võtnud, hakkad paksusks minema, peaksid midagi ette võtma!
Tegelikult on mul neid lugusid kohe hulgim varuks kogunenud aga praegu ei ole enam aega, järgmine kord jälle.