Thursday, September 16, 2021

Kuidas meil siis läinud on

 Praeguseks oleme olnud Eesti alalised elanikud juba kaks ja pool kuud. 

Selleks, et kõigest, mis vahepeal toimunud on, rääkida, läheb vaja kohe palju aega ja pikka postitust. 

Ütleme lühidalt, et esimesed kaks kuud elasime minu ema juures ja tegelesime samal ajal dokumentide korrastamise, tulevase kodu remondi ja paljude muude asjaajamistega. Õnneks oli vähemalt suvi soe ja mõnus. Esimesed kuud siin tundusid nagu tavaline suvine Eesti külastus koos suure remondi ja tööotsimise stressiga. 

Augusti lõpupoole kolisime sisse oma väikelinna üürikorterisse, mis oli saanud valmis sellele tasemele, et vesi oli sees ning põrandad pandud. Alguses Jakob arvas, et see korter on nagu hotell (me oleme paljudes hotellides peatunud, nii et võrdlusmoment on olemas) Mida rohkem asju välja sai pakitud, seda rohkem kodu moodi hakkas tunduma. 

Septembri alguses algas kool koos kõigega, mida see kaasa toob: asjade ostmine ja emotsionaalne ettevalmistamine. Siiani on meil enam-vähem hästi läinud. Väikesed tagasilööke ikka on ka, esimest korda elus eesti keeles õppimine ei ole mingi nalja asi. 

Nüüdseks on esimene viirus läbi põetud, test tõestas, et ei olnud k. Esimesed hinded saadud ja esimest korda kuulsin lastelt lauseid stiilis, et miks siin ei ole nagu Kosovos? Siiani ei arvanud keegi, et Kosovos on midagi paremat aga nüüd saabus siis see periood, vahest on tegu toiduga, mida igatsetakse või kooli õppimis stiiliga vms. 

Igastahes on meil veel palju kohanemist, lahti pakkimist, mööbli hankimist aga me hakkame sinna jõudma. Töö tuleb ka veel leida. Kindel on see, et Kosovo periood meie elus on läbi saanud!


Wednesday, June 16, 2021

Täna oleks pidanud toimuma kojulend

 aga ei toimunud. Lend tühistati ja meie saime sellest teada reede õhtul. Pingutasin siis, et ikka saaks mingigi pileti, leidsin ühe vastuvõetava hinnaga ja alustasin ostmist, kui kõik info oli sisestatud, ilmus aken, mis teatas, et hind just tõusis ja seda rohkem kui 1000 raha eest, olin sunnitud loobuma. No ei ole sellist rikkust majas. Üritasin järgmisel päeval veel ja siis läks elekter ära keset broneerimist. Siis ma loobusin, ilmselgelt on tegu märgiga, et me peame autoga sõitma. Laupäeva hommikul toimub pidulik Kosovost lahkumine ja jaanipäevaks oleme ehk Eestis, seekord päriselt. 

Vahepeal oleme veel oma maja kokku pakkinud ja autoga teele saatnud, nüüd elame nagu reisil, väga väheste asjadega ja üsna suvaliselt. Majaperenaine õnneks laenas kööginõusid juurde, et saame ikka normaalselt süüa. 

Täna näiteks käisid lapsed hotellis ujumas, vesi basseinis oli +20C aga eestlastele kõlbas, kellelegi teisele mitte, oligi toredam.

Kosovo on vist üldse otsustanud meid Eesti ilmaga harjutada, talv ja kevad on olnud mõlemad külmad ja vihmased, üldse mitte nii nagu tavaliselt. Homme ka on hommikul soe ja pärastlõunal äike, ujume siis hommikul ära. Võtame Kosovo elust viimast ;-)



Friday, June 11, 2021

Eile oli viimane koolipäev

 Suvevaheaeg on ametlikult alanud, kooli viimane päev ei olnud midagi sellist nagu mina oma lapsepõlvest mäletan, meie võisime ainult aia taga lapsi oodata, söögiraha sai maksta nii, et turvamees väravast helistas söögimehe välja, tema tuli koos paberitega, maksime viimase osa ära. Õpetajatele võisime eemalt lehvitada. Kõik käis ikka heas c vaimus.

Laste tunnistused olid head, Rebeka ja Jakob said ühe nelja ja ülejäänud viied. Peter sai neljad-viied ja ühe kolme. Nüüd tuleb veel koolist kõik paberid kätte saada ja siis oleme Kosovo kooliga ühel pool. 

Koduelus jätkame pakkimist, sorteerimist ja asjade ära andmist, kolm päeva veel, enne kui kõik peab olema valmis suureks pakkimiseks. Enne seda peab olema prügi välja viidud ja lennukisse minevad kohvrid pakitud, et midagi üliolulist kastidesse ei läheks. 

Esimese suvepäeva pannkoogid on tehtud, nüüd siis jälle sorteerima ja pakkima...

Monday, June 07, 2021

Hüvastijätt vanavanematega

 

Käisime nädalalõpu reisil Serbias, et ilusasti headaega öelda, tänu k-le pole sinna ammu saanud ja taaskohtumine pisaraterohke, eriti vanaema poolt. Nüüd võib arvata, et ega enna järgmist suve me enam ei lähe. Selleks ajaks tuleb üks külaskäik juba varakult ikka planeerida, suhete hoidmine on oluline. Igatahes oli ilus ja mõnus reis. Serbia on üldiselt puhtam ja tsiviliseeritum, eriti põhja poolne osa, saab natuke hingele puhkust. 

Nüüd jätkame sorteerimise, planeerimise ja hüvastijättudega, järgmisel kolmapäeval juba saabumegi!

Sunday, May 30, 2021

Imeline Prizren

 Prizren on alati olnud selline koht, kus on hea tunne, sellel linnal on mingi aura, midagi erilist, mis alati tagasi kutsub. Kõigepealt muidugi fakt, et seal on alati elanud sõbralikult koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi ja seal on olnud ülikool, need kaks on muutnud inimesed kuidagi tolerantsemaks ja sõbralikumaks kui paljud teised kohad Kosovos. Ilmselt ülikooli olemasolu aitab ka. Eks sealgi on olnud sõda ja kõik muud õudused aga need ei ole vist nii suurt emotsionaalset haava jätnud. Lisaks veel pikk ja kuulus ajalugu, muuseumid ja käsitöö traditsioon.

Eile tegime veel ühe, viimase külastuse, et kindlusesse ronida, vanalinnas jalutada ja süüa lemmikrestoranis. 


















Saturday, May 01, 2021

Tähistame töörahvapüha

 jalutuskäiguga põldude vahel ;-) selline korralik ja mudane, nii et pidime poolel teel tagasi pöörama aga ilm oli soe ja nalja sai ka. 




Friday, April 30, 2021

Nüüd on küll juba tunne, et lõpp on lähedal

 Saatsime täna lennukile oma viimased kolleegid. Nüüd ongi veel ainult tegeleda pakkimise, sorteerimise ja organiseerimisega. Juuni keskel lendame ka ära ja seekord päriselt. 10 aastat Kosovos. See on olnud üks mõtlema panev  teekond ;-)

Aga muidu on meil Suur Reede ja erakordselt ilus ilm, lõpuks ometi saab hakata kevadet nautima. Lastel on 4 päevane nädalalõpp vaba. Esmaspäev on veel ülestõusmispüha ja teisipäev asendab 1. mai vaba päeva. Plaanime minna natuke matkama, kuskile mitte väga rahvarohkesse kohta, kuigi seda võib olla raske leida, ikkagi ilus ilm ja pikk nädalalõpp. 

Seniks aga ilusat kevadet kõigile!


Monday, April 05, 2021

Märts juba möödas

 See läks küll nii kiiresti, et ei jõudnud märgatagi. Tundub, et mida vanemaks ma saan, seda kiiremini aeg liigub. Juba eelmine aasta aeg kihutas ja see aasta on veel hullem. Aga õnnistatud pühadeaega kõigile! 

Meie ülestõusmispühad möödusid vaikselt, ikka koos kolleegidega, kellega koos kunagi k sai läbi põetud, nii et meil ei ole üksteiselt midagi karta. Kosovo üldised k numbrid lähevad järjest hullemaks, kool just pandi kinni, täna-homme ootame otsust poodide kohta. Selle eest oli näha, et restoranides toimus eile küll pidu katku ajal, need olid nii täis, et toodi laudu juurde.  Meie restoranis muidugi ei käinud, lihtsalt jäi silma.  Kusjuures siin ei peetud ülestõusmispühi, oli lihtsalt tavaline pühapäev. Albaanlased seda ei tähista ja (õigemini ainult väike hulk, kes on kristlased tähistab) ja serblased pühitsevad alles mais.

Munad said muidugi värvitud aga ma tunnen, et ega ma üksi väga ei viitsi pingutada, lapsed ei ole ka just hardunud kaunistajad, nii et panime mõned munad ilusate kilekleepsude sisse. Need on serblaste rahvuslikud mustrid.



Ja ilm võiks soojemaks minna, see külm kevad tekitab dpressiooni, tahaks päikest ja sooja. Iseenesest on aprilli külmad ilmad üsna tavaline, nii et mingit pettumust ei tohiks olla, aga hing ihkab ikkagi... Pikemad päevad õnneks aitavad kaasa meeleolu paranemisele. 

Nüüd ongi meil käes viimased kuud Kosovos ja siis on läbi. Sorteerin varandust, annan ära, teen kingitusi, enamus kraami pole enam müügikõlbulik, vähemalt meie meelest. Eks on ka neid, kes oma kasutatud põrandalappe müüvad, meie jälle põeme kui asi on natuke hädine, et kuidas ma seda müün. Eks me siin vaatame veel seda asja. Hirmus asi see kolimine igastahes, tõeline närvide raiskaja. 

Aga suvel siis Eestis näeme, kui Jumal lubab ja me elame ;-)

Monday, February 15, 2021

Head sõbrapäeva!

 Kõikidele sõpradele head sõbrapäeva, aitäh, et olemas olete. Meie siin tähistasime vaikselt ja väikselt, tänus suurele lumesajule me kirikusse ei jõudnud ja kellegagi väljaspool peret ei kohtunud, sõime pereringis juustukooki ja olime muidu sõbralikud. Lapsed käisid issiga kelgutamas ka. Elu oleks karm ilma sõpradeta. 

Meil siin oli samal päeval valimised ka, veel üks põhjus nina mitte tänavale pista, meie ei ole valijad ja iial ei või teada. Võitis opositsioon ja nii suurelt, et nad võivad valitsuse üksi moodustada. Põhiline võidu põhjus oli see, et pärast viimast valitsuse langust kevadel said nad võimule ja võitlesid aktiivselt ja valjult korruptsiooni vastu. See on hea küll, pole midagi hullemat kui see pidev õudus korrumpeerunud ametnikega, annaks Taevaisa vaid, et nad ise samasuguseks ei muutuks. 

Varsti tuleb meil iseseisvuspäev ka, veel üks põhjus madalat profiili hoida, rahutused on kerged tulema. Loodame, et sellel aastal läheb lihtsalt ja vaikselt.

Olge siis tublid ja terved ja õnnistatud kõik sõbrad!

Saturday, January 30, 2021

Uus aasta

 on juba mõnda aega siin olnud. Meie jaoks viimane pool aastat Kosovos. Tuleb see ka ära tähistada ;-)

Talv on olnud üsna talvine, palju sademeid ja päris hea hulk külmi öid. Mina olen nüüd kevadeks valmis, sooja ilma palun! Sademed on kaasa toonud vee puuduse ;-( Võiks ju arvata, et see pole võimalik, terve eelmise aasta oli vee võtmiseks mõeldud järv tühjavõitu ja räägiti, et hädasti on vihma vaja. Nüüd tuligi suur vihm, mägedest voolas järve palju mudast vett ja tuli välja, et veepuhastusseadmed ei tule selle sopaga toime, nüüd on meil pidevalt kraanid tühjad, õhtul seitsmest hommikul kaheksani on alati vesi kinni ja mõnedel päevadel lisaks, nädalavahetustel antakse vett mõned tunnid päevas. Olukord toob kaasa uue elukorralduse, terve pere peab õhtul väga vara pestud saama, et jõuaks enne vee kadumist ja hommikul ärgates vett ei ole, kodust lahkudes ka mitte. Ma tean küll, et kõik esiisad elasid ilma voolava veeta ja tassisid pangega vett, ma olen seda ise ka teinud, maal vanaema juures, aga tänapäeval enam ei tahaks. Meie aias on olemas kaev, selle vesi kõlbab ainult kastmiseks ja autopesuks, inimesed ei tohiks seda enda peal üldse kasutada, mingi bakter pidi sees olema.

Nagu enne öeldud, algas meie viimane aasta Kosovos. Suvel, kui lastel kool läbi, siis kolime Eestisse, vähemalt selline on plaan. Palvetame, et see läheb ilma suuremate piinadeta. Nii palju on veel teha ja see mida me kõige rohkem vajame on arm... Vaja on leida kodu, kool ja töö, kõik muu sinna otsa ;-)

K viiruse situatsioon on siin nagu ikka, palju haigeid, vaktsiinid pole kohale jõudnud, mina igastahes olen valmis, et see kõik läbi saaks, viirusevaba elu on nagu üks suur, kauge, kaunis unistus.

Nüüd tuleb minna ja ahi kütte saada ning hakata lõunasöögile mõtlema, loodan, et vesi enne ära ei lähe. Ilusat päeva kõigile!