Thursday, September 16, 2021

Kuidas meil siis läinud on

 Praeguseks oleme olnud Eesti alalised elanikud juba kaks ja pool kuud. 

Selleks, et kõigest, mis vahepeal toimunud on, rääkida, läheb vaja kohe palju aega ja pikka postitust. 

Ütleme lühidalt, et esimesed kaks kuud elasime minu ema juures ja tegelesime samal ajal dokumentide korrastamise, tulevase kodu remondi ja paljude muude asjaajamistega. Õnneks oli vähemalt suvi soe ja mõnus. Esimesed kuud siin tundusid nagu tavaline suvine Eesti külastus koos suure remondi ja tööotsimise stressiga. 

Augusti lõpupoole kolisime sisse oma väikelinna üürikorterisse, mis oli saanud valmis sellele tasemele, et vesi oli sees ning põrandad pandud. Alguses Jakob arvas, et see korter on nagu hotell (me oleme paljudes hotellides peatunud, nii et võrdlusmoment on olemas) Mida rohkem asju välja sai pakitud, seda rohkem kodu moodi hakkas tunduma. 

Septembri alguses algas kool koos kõigega, mida see kaasa toob: asjade ostmine ja emotsionaalne ettevalmistamine. Siiani on meil enam-vähem hästi läinud. Väikesed tagasilööke ikka on ka, esimest korda elus eesti keeles õppimine ei ole mingi nalja asi. 

Nüüdseks on esimene viirus läbi põetud, test tõestas, et ei olnud k. Esimesed hinded saadud ja esimest korda kuulsin lastelt lauseid stiilis, et miks siin ei ole nagu Kosovos? Siiani ei arvanud keegi, et Kosovos on midagi paremat aga nüüd saabus siis see periood, vahest on tegu toiduga, mida igatsetakse või kooli õppimis stiiliga vms. 

Igastahes on meil veel palju kohanemist, lahti pakkimist, mööbli hankimist aga me hakkame sinna jõudma. Töö tuleb ka veel leida. Kindel on see, et Kosovo periood meie elus on läbi saanud!


No comments:

Post a Comment