Tuesday, October 07, 2014

Kool algas

nagu ikka Kosovos, üllatusega. Minu pikast vaikimisest hoolimata on elu vahepeal edasi läinud. Kõik vabandusi, miks see kirjutamine siin soiku on jäänud, ei suuda vist üles lugedagi. Suvel käisime kaheks kuuks Eestis, tervis oli kehva ja arvuti ei töötanud jne, jne. Praeguseks ongi minu arvuti vanaduspensionile jäänud ja kasutan ühte laenatut, ei teagi kauaks sedagi antakse.
Aga sügis algas nagu juba mainitud, suurte muutustega. Peter läks kooli.
Tõelise kultuurisegaduse tekitamiseks panime ta Türgi kooli, inglise keelsesse klassi. Loomulikult tekib kohe küsimus, milleks vaest last kiusata, miks mitte panna teda Serbia kooli, juured ja puha.
Proovisime, kooli direktor hakkas nämmutama ja seletama, et tjah, ei tea aga te ilmselt peate minema Belgradi ja hankima eriloa, et Eesti lapsi tohiks ikka siia kooli panna. Küsimuse peale, et kuidas siis nii, et meie sõbrad venelased on oma lapsed siin kooli pannud ilma mingi probleemita, vastati, et ei tea, tema polnud siis veel direktor. Meil siin on peretuttavad venemaalt, kellele ei ole tõepoolest mingeid piiranguid tehtud aga venelased on ka serblaste suured sõbrad, eestlased ei ole sest nemad ei ole venelaste suured sõbrad ja eriti nende isakese austajad. Igastahes tehti see kooli panek keeruliseks ja lühidalt öeldes võimatuks. Hakkasime otsima erakooli, kaalusime koduõpet. Kuna ma ise ei ole ennast kunagi väga õpetaja tüübiks pidanud, siis jätsime koduõppe variandi viimaseks võimalikuks.
On olemas mitmeid toredaid koole, mõned paremad, mõned vähem. Ameerika kooli kohta kõlas palju kriitikat ja hind oli üüratu. On veel lapsevanemate poolt asutatud koole, haridus on inglise keelne aga mitte väga kõrge tasemega ja hind on üüratu. Mitmed tuttavad soovitasid, et nende lapsed käivad Türgi koolis, kus üldiselt õpetatakse albaania keeles aga on olemas inglise keelsed klassid ja hind on talutav. Kooli peetakse üldiselt parimaks mida Kosovos leida. Vaadake kodulehte ka http://ispkosova.com/home/
Ütlen kohe ette ära, tegu on sekulaarse kooliga. Kuigi enamus õpetajaid ja õpilasi on moslemid, ei ole tegu moslemi kooliga. Põhikoolis  ja keskkoolis õpetatakse usundeid aga väidetavalt ühtegi eelistamata (no loodame).
Nüüd siis kooli algusest. Mitmetel põhjustel olime seekord Eestist tagasi sõitmisega hiljapeale jäänud ja juba muretsesime kuidas me tuleme toime reisiväsimuse ja Suure Elumuutusega. Esimene september oli teatavasti esmaspäev. Laupäeval olime juba Serbias, vanavanemate juures ja valmistusime ärasõiduks kui saabus e-mail. Inglise keelse esimese klassi 1C õpetaja, kes oli saabunud Kanadast juba 3 kuud tagsi, oli ootamatult ja kellelegi teatamata maalt lahkunud. Palume vabandust aga kooli algus on edasi lükatud kuni uue õpetaja leidmiseni. Järgmised 3 nädalat kooli ei toimu.
Pean ütlema, et kogu see kool tunduski Kosovo kohta liiga hea, siin läheb ju alati midagi untsu. Ja nagu ikka läks kõik nagu ikka.
Igastahes tegime oma plaanid sujuvalt ümber, Peter ja Rebeka jäid vanavanemate juurde suve pikendama, kalastama ja muidu mõnulema ning meie sõitsime edasi ainult Jakobiga. Tegime elamise korda ja putkasime üheks nädalalõpuks Kreekasse mere äärde. Tuletan meelde, et siit on Tessaloonikasse 4 h sõit mööda kiirteed, nii et üldse mitte mingi müstika. Kreekas oli mõnus, vesi soe, hinnad talutavad ja väga mõnus vahelduseks ainult ühe lapsega olla, nii kerge. Elamise korda tegemisest peaksin kunagi veel eraldi kirjutama, see mis siin suvel toimus on eht kosovolik, aga sellest järgmine kord.
2 nädala pärast tõime siis lapsed koju ja koolist ka teatati, et on olemas asendusõpetaja ja 2,5 nädalat hiljem võib  kool alata. Uus õpetaja on ka Kanadast aga rahvuse poolest albaanlane. Kanadas sündinud ja koolis käinud. Iseenesest meeldiv, noor õpetaja, selline tõeline esimese klassi unistuste õpetajapreili.
Lapsed on rahul ja vanemad on ka rahul. Koolialguse segaduses vähenes klassi laste arv. Algselt pidi alustatama 16 õpilasega aga osad vanemad ei tahtnud selle jama sees olla ja viisid lapse üle albaania keelsesse klassi, Vähemalt algas neil kool nagu kord ja kohus algusest. Nüüd on järgi veel 9 õpilast, mõnus väike klass.
Esimesel päeval koolis leidis Peter kohe oma uue parima sõbra. Tõeline äratundmine esimesest pilgust, sellest hetkest kui need kaks poissi teineteist nägid, nad lihtsalt sobisid. Praeguseks on tal 2 uut väga head sõpra, üks albaanlane ja teine türklane.
Peter ise arvas küll algul, et ta on  niigi tark ja tegelikult ei ole tal üldse kooli vaja minna aga hetkel veel läheb rõõmuga. Hakkama saab ta hästi ja mitte selle pärast, et ta eriti andekas või tark oleks aga tal on klassis kõige parem inglise keele oskus. Teised lapsed tulid väga vähese inglise keelega ja mõni ei rääkinud üldse. Koolipäevad on pikad, hommikul kell 7.20 on koolibuss ukse ees ja 3.40 tuuakse tagasi. Koolis saab 2x päevas süüa ja 1 h möödub mänguväljakul.
Kaduma läinud õpetaja kohta olgu veel mainitud, et paar päeva pärast lahkumist olevat ta saatnud e-maili ja teatanud, et oli saanud tööpakkumise Saudi-Araabiast mingi müstilise palgaga ja otsustanud hoopis sinna minna, isegi vabandust ei olnud. No ma ei tea, lugu kõlab natuke kahtlaselt. Kui kõik see lugu on tõsi, siis on tegu ilmselt ülimalt vastutustundetu ja iseka inimesega, kes jätab kooli sedasi viimasel minutil hätta. Isiklikult ma loodan, et see naine inimkaubitsejate kätte ei sattunud, Kõlab pigem kuidagi sedamoodi aga kes teab. Maailm on täis imelike inimesi.
Praeguseks aga hakkab väsimus võimust võtma, alustuseks ehk aitab, nii et head ööd, ehk kirjutame jälle! Meie enda keskusest peab ju ka veel kirjutama, sealgi on meil suuri muutusi toimunud. Veel kord head ööd ;-)

3 comments:

  1. Oi kui tore, kirjuta, kirjuta, kirjuta!

    See koolialguse asi ja üldse kogu kooliasjandus kõlab täpselt Kosovo moodi. Kõrvalt vaadates vaimustavalt kaootiliselt, nagu midagi Gerald Durrelli raamatutest, aga ise selle asja sees olles ilmselt eriti ei vaimusta. Ma jätkuvalt arvan, et võiksid kirjutada raamatu "Minu Kosovo". Jõudu ja kirjutamiseni!

    ReplyDelete
  2. Tänan Reet, kui tervist ja arvutit antakse siis äkki kirjutangi ;-)

    ReplyDelete
  3. Ootame järge!!! Selle järjega peab ikka järjepidev olema, muidu kaob teine ära, tean ma ka omast käest!

    ReplyDelete